KOOLID

Õpieesmärk: Arendada uudishimu inimese arenguloo vastu ja õppida VR-pultide kasutamist.

Ülevaade: See sissejuhatav elamus on mängu avatervitus ja loob aluse eesootavale rännakule. Siinne keskne mõte on seotud meie esivanemate seni leitud säilmetega – neid on üllatavalt vähe, nii vähe, et nad kõik mahuksid ära ühte üsna tavalisse veoautosse. Sissejuhatav elamus toetab õpilaste oskuste arendamist VR-keskkonnas: pultide kasutamine, liikumine jt.

Õpieesmärk: Tunda ära olulisemad hominiidiliigid ja paigutada need inimese evolutsiooni laiemasse loosse. Võrrelda esivanemate füüsilisi erinevusi.

Ülevaade: See klassitsistlikus ringauditooriumis toimuv elamus avaldab austust Charles Darwinile ja tema teosele „Liikide tekkest“. Koljude võrdlemise ja jutustava juhendamise kaudu tutvustatakse õpilastele meie esivanemaid alates Ardipithecus ramidusest kuni Homo sapiensini. Elamus aitab mõista, et inimese evolutsioon ei olnud üksainus suur hüpe, vaid pikk ja keerukas protsess, mida kujundasid paljud eri liigid.

Õpieesmärk: Mõista keskkonnasurvet, mis kujundas inimese varajast evolutsiooni. Uurida, miks liikumine puudelt maapinnale oli suur evolutsiooniline muutus.

Ülevaade: See savannis toimuv elamus viib õpilased ohtude, muutuste ja kohastumise maailma. Ardit jälgides ja maapinnal elamise väljakutsetega silmitsi seistes avastavad õpilased, miks puudelt lahkumine oli inimese evolutsioonis niivõrd murranguline samm. Elamus näitab, et puudelt alla tulemine ja ohtlikule maapinnale astumine ei olnud vabatahtlik, vaid pealesunnitud vajadus.

Õpieesmärk: Mõista, miks Laetoli jalajäljed on inimese evolutsiooni loos oluline tõend. Õppida tundma kultuuripärandit ja selle seoseid kunstiajalooga.

Ülevaade: Ringauditooriumisse naastes alustavad mängijad/õpilased esivanemate teadmiste kogumist. Elamuse keskmes on Laetoli jalajälgede avastamine — üks olulisemaid tõendeid varajase kahel jalal liikumise kohta. Elamus seob teaduse ka kultuuripärandiga: esivanemate kujud on inspireeritud klassikalistest kunstiteostest nagu Michelangelo „Taavet“ ja Myroni „Kettaheitja“. Nii põimub inimese päritolu lugu kunstiliste traditsioonidega, kuidas inimesed on eri aegadel inimkeha kujutanud.

Õpieesmärk: Mõista, et elu kujunes Maal välja tohutult pikkade geoloogiliste ajastute jooksul. Uurida, kuidas evolutsiooni käigus tekkisid olulised bioloogilised tunnused, nagu pärilikkuse üldised seaduspärasused, kehapoolte sümmeetria, luustik jpm, mis on tõend pikast ja järjepidevast arenguloost. Elamus aitab mõista, et paljudel inimkeha omadustel on sügavad evolutsioonilised juured, mida jagame varasemate eluvormidega.

Ülevaade: See fantaasiakeskkonnas toimuv elamus viib õpilased rännakule elu kõige varasema alguseni Maal. Mängijad liiguvad mööda evolutsiooniteed ja kohtuvad elu arengu oluliste etappidega — alates rakkudest ja DNA-st kuni embrüote ning ruumilise nägemiseni. Muutes teaduslikud mõisted meeldejäävateks kogemusteks, aitab elamus õpilastel mõista evolutsiooni pika ja omavahel seotud protsessina.

Õpieesmärk: Mõista, et evolutsioon kulges paljusid eri teid pidi ning sugugi mitte kõik neist ei taganud ellujäämist. Õppida tundma varajaste kivitööriistade kultuuride arengut ja seal elanud eellaste suurimaid saavutusi.

Ülevaade: See labürindis toimuv elamus sümboliseerib inimese evolutsiooni paljusid võimalikke teid ja näitab, et inimese arengulugu ei olnud sirgjooneline. Labürindis avastavad õpilased varajasi kivitööriistakultuure ning kogevad, kuidas üks arenguhüpe viis teiseni. Lomekwi kultuuri peategelane Austrlopitchecus africanus aitab õppijatele kinnistada kahejalgsuse olulisust, Homo Habilis luuüdi tähtsust ja Homo erectus leiutisi. Homo erectuse abiga rändavad õpilased Aafrikast välja, vallutavad pihukirvega Aasia ja jõuavad lõpuks kodusesse Euroopasse.

Õpieesmärk: Mõista, kuidas empaatia, koostöö ja hoolimine võisid varajastes inimkogukondades ellujäämist parandada. Uurida, kuidas kunst, muusika ja rituaalid annavad tunnistust eelajalooliste inimeste tunnetest, sümboolsest mõtlemisest ja sotsiaalsetest suhetest.

Ülevaade: See jääaja karmides tingimustes koobastikus toimuv elamus vaatleb empaatiat ja selle rolli inimese evolutsioonis. Kohtudes neandertallase ja Homo sapiensiga avastavad õpilased, et ellujäämine ei sõltunud üksnes jõust ja oskustest, vaid ka hoolimisest, kujutlusvõimest, kaunitest kunstidest ja kaaslastest.